Jõepinna puhastamine: töö jaoks sobiva paadi valimine
Jõe puhastamine kõlab otsekoheselt, kuni töö tegelikult algab.
Paar silla lähedal vedelevat plastpudelit on piisavalt lihtne eemaldada. Olukord muutub täielikult, kui tuleb hooldada mitu kilomeetrit jõge või kui vesihüatsint on moodustanud üle pinna tiheda kihi. Pärast tugevat vihma võivad oksad, plastijäätmed ja vaht koguneda ka sillapostide, lüüside ja jõekäänakute ümber.
Nende tööde jaoks kasutatav varustus ei pruugi olla sama.
Jõepuhastusprojekti puhul alustame tavaliselt materjalist, mis tuleb eemaldada, mitte paadi suurusest. Ujuv prügi, vees kasvavad umbrohud ja suurem taimestik seavad kogumissüsteemile erinevad nõudmised.
Ujuv prügi on peamiselt kogumisprobleem
Kui jõgi sisaldab peamiselt pudeleid, kilekotte, vahtu, oksi ja muud sarnast hõljuvat prahti, pole tavaliselt põhjust teha lõikesüsteemist masina põhiosa.
Olulisemad küsimused on see, kuidas materjali kogutakse, kui palju võib pardale kaasas kanda ja kui hõlpsalt saab paat selle maha laadida.
Seda tüüpi tööd tehakse linna veeteedel, veehoidlates, kanalites ja elavatest elamurajoonidest allavoolu jäävatel aladel. Jäätmed kogunevad kohaliku veevoolu tõttu sageli samadesse kohtadesse. Puhastuspaat võib neid piirkondi korduvalt läbida, selle asemel, et loota täielikult töötajatele, kes kasutavad panga käsivõrke.
Ladustamise korraldus on olulisem, kui võib tunduda.
Väikese panipaigaga paat võib tööpäeva jooksul mitu korda kaldale tagasi pöörduda. Kui mahalaadimispunkt asub puhastusalast kaugel, võivad need reisid võtta olulise osa tööajast.
Vees kasvavad umbrohud on hoopis teine probleem
Hea näide on vesihüatsint.
Kui tihe kasv on välja kujunenud, ei ole lihtsalt kogumiskorvi surumine läbi taimede alati efektiivne. Taimestik võib olla paks, sassis ja raskesti liigutatav.
Vees töötav umbrohukombain on tavaliselt konstrueeritud erinevalt. Eesmine lõikemehhanism avab tee läbi taimestiku, samal ajal kui koristatud materjal kantakse ajutiseks ladustamiseks anumasse.
Siin ei ole oluline ainult lõikamiskiirus.
Oletame, et paat suudab taimestikku kiiresti lõigata, kuid sellel on suhteliselt väike mahutavus. Võimalik, et see peab lõpetama saagikoristuse ja naasma kaldale enne, kui see on suure osa tööalast katnud.
Seetõttu tuleks niitmislaiust, koristusvõimsust, pardal hoiustamist ja mahalaadimiskaugust käsitleda koos.
Madal vesi võib muuta kogu disaini
See on üks esimesi asju, mida tuleks jõeuuringu käigus kontrollida.
Sügaval järvel hästi töötav puhastuspaat ei pruugi sobida madalasse linnajõkke. Mõnel lõigul võib vett olla vaid umbes 1–1,5 m ja kuival ajal võib sügavus olla veelgi väiksem.
Nendel tingimustel muutub süvis praktiliseks piiranguks.
Näiteks võib esialgu tunduda, et projekti jaoks on eemaldatava taimestiku tõttu vaja suhteliselt suurt laeva. Kuid pärast jõe kontrollimist võib saadaolev veesügavus muuta väiksema ja madala{1}}visandi paremaks valikuks.
Arvestada tuleb ka jõesängiga. Muda, paljastatud kivid, puujuured ja muud veealused takistused võivad mõjutada paadi liikumist.
Seetõttu on saidi uuring tavaliselt kasulikum kui lihtsalt tootelehel olevate spetsifikatsioonide võrdlemine.
Tõeline näide-maailmast: salvestusmaht võib mõjutada igapäevast väljundit
Mõelge jõelõigule, kus vesihüatsint on koondunud mitme kilomeetri pikkusele veeteele.
Koristuspaadil võib olla piisavalt lõikejõudu, et taimestikku pidevalt eemaldada, kuid kogutud taimed peavad ikkagi kuhugi minema.
Kui pardal olev laoruum täitub pärast suhteliselt lühikest tööperioodi, peab operaator peatuma, sõitma tagasi mahalaadimispunkti, tühjendama paati ja naasma tööpiirkonda.
Kui mahalaadimispunkt on 2 km kaugusel, võivad korduvad sõidud kiiresti muutuda töötsükli oluliseks osaks.
Sellises olukorras võib salvestusmahu suurendamine tegelikku päevatoodangut parandada rohkem kui lihtsalt suurema lõikemehhanismi paigaldamine.
See on hea näide, miks seadmete jõudlust ei saa alati ühe numbri järgi hinnata.
Kas jõepuhastuspaat peab kõike tegema?
Mitte tingimata.
Klient võib küsida ühte paati, millega saab korraga koguda ujuvat prügi, niita veerohtu ja käidelda suuremaid oksi. Tehniliselt on võimalik kombineerida mitut funktsiooni, kuid iga lisasüsteem mõjutab anumat.
Rohkem varustust tähendab lisaraskust, hüdraulikavajadust, hooldusnõudeid ja mõnikord ka suuremat laeva.
Kui 80% töökoormusest moodustab vesihüatsint, pole mõtet kogu masinat aeg-ajalt prügivedamise ümber kujundada.
Teisest küljest, kui jõgi sisaldab peamiselt ujuvaid jäätmeid ja ainult väikest kogust taimestikku, võib raske raiesüsteem kulusid suurendada, ilma et see tooks erilist kasu.
Parem lähenemine on esmalt tuvastada põhitöö ja seejärel lisada teisesed funktsioonid, kui need on tõeliselt kasulikud.
Paadi suurus ei ole sama, mis puhastamise tõhusus
Suurem paat võib vedada rohkem materjali, kuid see ei tähenda automaatselt, et see puhastab jõge kiiremini.
Laial laeval võib olla raskusi kitsas kanalis keeramisega. Sügav-süvis ei pruugi madalatele osadele jõuda. Suur masin võib vajada ka rohkem ruumi transportimiseks ja vettelaskmiseks.
Suure reservuaari puhul ei pruugi need piirangud olla olulised.
Kitsa munitsipaaljõe jaoks võivad need saada peamiseks probleemiks.
Praktikas on sageli sobivaim puhastuspaat see, mis suudab tööpiirkonnas viibida pikemat aega, hõlpsalt manööverdada ja maha laadida ilma liigset aega raiskamata.
Mida tuleks enne puhastuspaadi tellimist kontrollida?
Põhiline kohauuring peaks andma rohkem kui jõe kogupikkus.
Minimaalne veesügavus on oluline, eriti madalaveeliste{0}}veeprojektide puhul. Jõe laius määrab, kui suur võib laev olla ja kui kergesti see võib pöörata.
Samuti tuleks registreerida taimestiku tüüp ja tihedus. Vesihüatsint, pardlill, pilliroog ja teised taimed käituvad koristamisel erinevalt.
Teine oluline tegur on eeldatav materjali kogus. Juhuslikku hooldust vajav projekt ei vaja samasugust mahutavust kui jõgi, mida tuleb kogu tööhooaja jooksul pidevalt puhastada.
Sama oluline on mahalaadimisala asukoht.
Kui kogutud materjali saab maha laadida otse tööosa kõrval, kulub laeva puhastamisele rohkem aega. Kui mahalaadimisala on mitme kilomeetri kaugusel, muutub ladustamise ja transpordi korraldus osaks seadmete projekteerimisest.
Paadi projekteerimine ümber jõe
Pole ühtegi jõepuhastuspaati, mis sobiks ideaalselt iga projekti jaoks.
Madal linnaveetee võib vajada väikese süvise ja hea manööverdusvõimega kompaktset laeva. Suur järv võib kasu saada suuremast säilitusmahust ja laiemast püügisüsteemist. Jõgi, kus domineerib ujuv prügi, võib nõuda erinevat kogumiskorraldust kui tiheda veetaimestikuga kaetud jõgi.
Seetõttu on veepuhastuspaadid ja vees kasutatavad umbrohukombainid sageli konstrueeritud vastavalt tegelikele töötingimustele.
Laeva laiust, süvist, koristuslaiust, mahutavust, hüdrosüsteemi, jõuallikat ja mahalaadimiskorraldust saab kõik vastavalt projektile reguleerida.
Meie tootmisüksuses töötame koos klientidega nende nõuete kindlaksmääramiseks enne anuma konfiguratsiooni lõpetamist. Projektide puhul, mis hõlmavad veekogude koristamist, ujuvprügi kogumist või kombineeritud jõehooldust, saab seadmeid konfigureerida vastavalt tegelikule vee sügavusele, jõe mõõtmetele ja eeldatavale töökoormusele.
Eesmärk ei ole ehitada kõige suuremat puhastuspaati.
See on ehitada paat, mis suudab jõkke sattuda, tööpäeva jooksul tootlikuna püsida, käsitleda materjali, mille jaoks see on ette nähtud, ja maha laadida ilma, et see muud probleemi tekitaks.
Sellest sõltub lõpuks, kas jõgede puhastussüsteem töötab põllul hästi.
